Kes ma olen ?

No ütleme nii, et on väga raske kirjutada, kes ma olen, kui ma seda ei tea. Mul pole õrna aimugi, mis mees ma selline olen ja miks ma siin üldse olen. Mis on üldse mu eksistentsi mõte ? See on minu jaoks täielik müstika. Ei ole mul mõistust, ei ole mul oskusi. Mind on õnnistatud ainult ühe rosinasuuruse ajuga. Minu tavaliseks olekuks on olla arvuti taga koos õllepudeliga. See on vist ainus asi, mida ma üldse teha oskan. Arvuti nupust käima vajutada ja siis poest õlut osta. Aga ega kui ma selle arvuti olen nupust käima lülitanud, ega ma siisenam midagi rohkem ei tee. Siis ma päev otsa vahin taustapilti ja joon õlut. Aga kui keegi mulle sõnumi saadab, siis ma tean, et all läheb oražiks ja siis ma jälle klõpsan. Vahepeal mulle tundub, et mu elul ei ole mõtet, aga siis tuleb mulle meelde, et minu kõrval on õlu ja ma leian jälle oma elu mõtte.
Inimesed on minult küsinud, mis on minu hobid. Ma ei ole neile kunagi osanud midagi vastata. Kui ükskord tuli mul üks mõte (I) See tuli küll väga pika rosinatöö peale ja väga valulikult. Kohe väga valulikult. Pea kaks kuud peale seda valutas ja kui ma arsti juurde läksin, siis taheti mu pea kipsi panna. Ma olevat üle pingutanud. Õnneks ei tule mul sarnaseid mõtteid just tihti. Aga kui vaheapeal aastas korra mul mingi mõte tuleb, võib päris kindel olla, et siis on mu majas suurem pidu.
Ükskord peale Bantmani filmi vaatamist, panin ma musta nahktagi selga ja otsustasin ka lendamist proovida. Aga see ei olnud vist minu päev. Ma ei tea, milles asi oli. Kas oli mantel oli vale või oli maa külgetõmbejõud tavapärastest suurem, aga alla ma kukkusin. Sellest ajast peale on mu jala sees poldid. Kuid sellel on ka üks hea külg. Nüüd saan ma märkmepabereid magnetiga talla alla kinnitada. Ma küsisin arstilt, kui tihti ma neid polte õlitama pean, et nad toimiksid. Automehaanik nagu ma olen, tean ma, et kõiki polte tuleb õlitada. Ja sellest ajast peale õlitangi ma neid polte iga päev. Seda, kes ma olen, ei tea ma siiamaani, kuid ma olen päris indel, et Batman ma pole.
Ja nii veedan ma kõik oma päevad. Otsides iseennast. Ma olen päris kindel, et ühel päeval see kindlasti juhtub. Ja kui mul mingi mõte tuleb, siis ma jälle katsetan. Ja kui välja ei tule, siis ma vähemalt tean, et see pole minu jaoks.